põhjatu positiivsuse purk: 2008

külma eest peitu..

.. pistan oma väikse pea :) Oma meeletult põnevate elumuutuste seas leidsin siiski aja, et omale üks armas müts meisterdada.

kingitud kivi

Kaugelt maalt toodud sõbra kingitus sai endale nüüd väärilise raami.

konn

Kuna konnake oli koos kaelakeega kuidagi natuke liige massiivne siis tegin tast lihtsalt rinnanõela mida on vahva õlal või kraenurgas kaasas kanda :)

Olen hüpanud karussellile ning ootan nüüd hirmunult kas pea hakkab ringi käima või mitte.. Äkki olen liiga suure tüki hammustanud? See aga ongi põnev ning väljakutse suur. Kui selle mõtte endale maha olen müünud saan kindlasti väga hästi hakkama!

Üle pika aja istusin maha ning võtsin hingetõmbepausi millest sündis üks rõõmsameelne komplekt. Lisaks üritan sellel nädalavahetusel valmis saada oma kauaaegse projekti. Eks näe kas õnnestub :)

lisaks..

juurde ka väikesed kõrvarõngad

nädalavahetus

Hommikul käisin ja värvisin oma lauda. Peab kurbusega tõdema, et selle tegemine on pikale veninud ja ka oskustest jääb puudu :( Vahepeal on nii mõnigi tagasilöök olnud. Lohutan ennast aga sellega, et ka tegemiserõõm võib olla suur ning usun, et sellest võib veel siiski midagi vahvat tulla.
Hetk tagasi valmis aga üks kaelakee..

ja veel paar vallatut Puhhi :)

Loodan, et pisi Ketrinile need meeldivad :)

sündinud on esimene Puhhi lambike

Suure Puhhistumise tagajärjel leidsin mõne vahva pildi mida saab kasutada ja vahetada vastavalt tujudele :). Siin näha esimene.

natuke tööd..

Vahepeal pidi tegelema väheke töö asjadega mille tulemusel valmis järgmine üllitis :)
Mõte algas sellest, et võiks lihtsalt autole paar kampaaniareklaami peale panna, siis tekkis mõte, et auto võiks sinine olla ja tegemist siis ainsa sinise liiklusvahendiga tutvusringkonnas :) Kui on vaja totraid/silmapaistvaid reklaame välja mõelda siis võite minu poole pöörduda. Väikestest mõtetest kasvavad suured ideed.

sündimas Winnie Puhhi lamp

Kuna mu vennatütrel, armsal 3 aastasel Ketrinil, on Puhhi teemaline tuba siis oleks ääretult sobilik panna sinna ka sama teemaline seinalamp. Siin tuleb appi tädi Kadri :), kui lambil ka Puhh peale saadud siis panen ka selle pildi üles.

üksik õnnetu kõrvarõngas

Ühel töökaaslasel jäi üksi üks kõrvarõngas. Sellest sündis siis järgmine kaelakee ning juurde väikesed kõrvarõngad :)

vahelduseks taas ehteid

Uskumatult lahedad tulid välja, olen väga rahul :)

raskused ja äratundmisrõõm

Oehhh.. ei ole kõik nii lihtne kui esimesel pilgul tundub ning oskustest jääb puudu. Ehk siis üritan ja üritan oma pere köögilauda taasäratada.. On olnud tõsiseid tagasilööke. Õnneks ei ole ma veel jonni jätnud ning olen ikka veel kindel, et sellest saab midagi ilusat :) Vahepeal leidsin aga netist ühe vahva lingi ning siit saab siis lugeda ühtteist minu kohta. Ja tõesti, siin on väga palju ära tuntavat :) Lahe!
http://www.hot.ee/types/Lehed/Tyybid/enfp.html

miks..

ei osata hinnata olemasolevat?
Sest see on.
Miks kavaldatakse üle teisi?
Sest kõik on lollid.
Miks kavaldatakse üle iseennast?
Sest teised ei saa aru.

Lihtne ju.
Aegajalt hea meeldetuletus, et mitte unustada hinnata olemasolevat.
Ühelt järjekordselt õpetajalt minu eluteel.

laud lapsepõlvest

kolikambrist leidsin meie pere kunagise köögilaua aastast ca 1970 seega kõvasti vanem kui mina. Kuna kodus oleks hädasti vaja pinda kuhu toetada ühte või teist arvutit või õmblusmasinat siis miks mitte anda talle uus välimus ja ongi laud olemas. Siin näha tema esialgne välimus, päris hirmus? :)

Esimese sammuna siis loomulikult väike pediküür, ehk siis jalad puhtaks. Kuna puudusid õiged töövahendid aga tahe oli suur siis olid lihtsad puuklots ja liivapaber suureks abiks. Kaua sellise tehnikaga muidugi vastu ei pidanud :) Õnneks oli õigepea olemas ka vastav lihvimismasin.
Hetkel on olemas ka juba paar värvipotsikut vana klassivenna abiga ja loodetavasti võin õige varsti näidata uut kaunitari. Kui vaid jätkuks kannatust oodata värvi kuivamist..

Haapsalu..

minu vaieldamatu lemmiklinn. Ei ole midagi paremat kui põgeneda sinna ja lülitada ennast välja reaalsusest. Linn kus isegi torm vaikib ja päike hiilib pilve tagant. Vaikides vaatavad otsa inimtühjad tänavad, tekitades naudingu privaatsusest.
Mis saab olla veel parem kui oled sinna sattunud kalli sõbraga, kellega seda kõike nautida ja väikese vihma eest Müüriääre kohvikusse põgeneda. Hommikusöögiks saab nautida kõige paremat kohvi ja kodust pirukat, pugedes sooja ahju külje alla. Ja unustada saabki ennast tundideks.
Lisaks sellele koosneb Haapsalu linn veel tohututes kogustes kunstigeleriidest ja kasutatud asjade poodidest. Astudes mõnda neist, võib rahumeeli aega tagasi keerata ja minna oma lapsepõlve, lihtsalt, vaadates ära tuntavat morsikannu.. :) Kogudes sooje mälestusi võib nendega rahumeeli külastada oma vanaema.
Maja hoovis on eemal näha memme, kes rätt peas tühja käruga kuuride poole jalutab. Selja tagant käest kinni võttes vaatab ta siiralt otsa, kallistab ja vaatab uuesti, et kas ta näeb ikka õigesti.. näha on pisarat läigatamas silmanurgas. Tunne on vastasikkune.
Aidates puud tuppa tassida, on vanaema õeraas juba kohvi keetnud ja laua katnud. Harva külastavat lapselast tuleb ju ikka hellitada. Jutte, emotsioone ja nalja jätkub tundideks kuni tuleb aeg lahkuda, et tulla veel.. Taaskord on näha pisaraid kuid need on tekkinud vaid suurest rõõmust..
Ideaalne päev.

niisiis..

sellised on minu tegemised olnud siiamaani. Olen vaikselt ja omaette nendega juba aastaid tegelenud. Nüüd said sõbrad ka avalikkuse ette. Eks aegamööda tuleb siia ehk lisa ka. Hetkel käsil vana söögilaud, mis oli meie pere kasutuses siis kui ma sündisin.. Sellest üritusest on mul suisa enne ja loodetavasti ka pärast pildid :)

see roheline konn :)

Rohelised konnad on võitnud mu südame. Antud konn on kaasa toodud ühelt õnnetult reisilt Riiast. Loodan, et ta ei kanna endas kaasas neid nukraid emotsioone vaid koos värviliste pärlitega toob vaid rõõmu :)

leid käsitöökastist

Taaskord oma käsitöökastis tuhlates jäid silma omavahel segunenud erinevad paelad pitsid, mis nägid koos väga vallatud välja. Kasutasin selle õige rutte ära. Nii sündis väike värviline rinnaehe.

tagasi ehete juurde

Minu viimased kaelakeed on vähe teisest "puust" :) Maitsed vahelduvad, riietusstiil vaheldub ning eks siis sünnivad vastavalt vajadusele ka uued ehted.

värvikatsetus

Raske on joonistada/maalida kui puuduvad igasugused teadmised värvidest ja tehnikatest. Siin minu esimene kokkupuude akrüülidega. Ja eks oli vaja oma emotsioone välja elada :)

abivahend

Tegelen seega suhteliselt paljude erinevate asjadega algaja tasandil ja seda vastavalt tujudele. Teen ehteid, joonistan natuke ja disainin erinevaid sisustuselemente, vahest harva proovin ka õmmelda. Kuna vastavaid tarbeid ja vahendeid on tekkinud päris palju, oli neile vaja oma kodu. Niisiis sündis antud tagasihoidlik kast, mis mahutab kõik olulise.

ei tea kuskohast?

Aga antud stiilis pilt jäi silma internetist. Kuskohast võtsin oskuse? Kuid õige kiirelt valmis samalaadne ka oma koju. Üks minu suur lemmik.

valgust

Vaadates kauplustes põrandalampe näis nende tegemine kuidagi liiga lihtne. Natuke mõeldes ostsin kiviplaadi, bambusvarre ja ühe prügikasti. Loomulikult ei tule sellisest kooslusest veel valgust. Seega ostin ühe kõige odavama seinalambi kust sain siis pirnipesa. Pean tunnistama, et selle ehitamisel oli abiks ka mehekäsi, kes tegi "prügikastile" toetamiseks raami ning lihvis ka kivi alla juhtmesoone. Välja tuli ta siis igatahes selline :)

venna usaldus

Aeg ajalt on ikka kellelgi hädasti viinaraha vaja ning, et raha päris õhku ei haihtuks müüs "sõbrake" mu vennale vana ja räämas seinakella. Enamik nikerdusi oli küljest ära ning kell ei tahtnud tolmu alt kuidagi välja paista. Kuna teda ei olnud otseselt kuskile ka riputada, jäi ta minu juurde seisma oma õnnetul moel. Teadagi on restaureerimised suhteliselt kulukad ja seega hakkasin uurima mis või kuidas see käib. Muretsedes vajalikud vahendid liimisin jupid kokku ja andsin talle uuema välimuse. Isegi hammasratta vahetas vana sõber ära kuna tuli välja, et ta kunagi kellassepp olnud. Oh seda õnne. Nüüd on siis taas ellu äratatud kaunitar leidnud oma väärika koha mu kamina kõrval.

vanast uus..

Vanast korterist oli vedelema jäänud üks õnnetu laud, mis ei suutnud isegi enam püsti seista. Tühja pilguga heledast puidust, lakitud ja klaasiga. Kahju oli teda ära visata ning kuna ta sellisel kujul kuidagi ei sobinud mu koju, pidin ta vähehaaval ümber kujundama. Sama värvi peitsiga on ka kõik mu ülejäänud mööbel, seega ei olnud sugugi keeruline laud ära puhastada ning talle õige toon kinkida. Lisaks meeldib mulle väga Epp-Maria Kokamägi. Säilitan kõik tema vanad kalendrid ning sealseid pilte annab tihti kuskil ära kasutada. Nii ka seekord. Tere tulemast! :)

veel ühtteist oma koju..

Midagi oli puudu, kui vanemad külla tulid, avastasin, et neil ei olnud esikus ennast kuskile toetada. Kuna istepingid ja tumbad poes kas ei meeldinud või olid liiga kallid, aitas sõber natuke ehitusmaterjali valida ning väikeste juhendite järgi sündis minu esimene tumba. Hoogu sattudes tegin kohe ka teise kuna materjali jäi lihtsalt üle. Mõlemal on olemas oma praktiline külg: neid saab edukalt ka väikeste panipaikadena kasutada.